Loomade heaolu tagamine transpordil

Loomaheaolu valdkonna korraldus ametkonniti

                                                                                                                               Prindi see lehekülg


 Joonis 3. Loomaheaolu kontrollisüsteem (IMKK 2009-2012)

 Joonisel 3 on näha loomaheaolu valdkonna reguleerimine ametkonniti ning erinevate ametkondade funktsioonid. Loomade heaolu valdkond on reguleeritud Eesti Loomakaitseseadusega alates 1992. aastas, kui töötati välja esimene loomakaitse seadus. Põllumajandusministeeriumi Toidu- ja veterinaarosakond, kuhu loomaheaolu valdkond hetkel kuulub, loodi novembris 1996. Esmalt kuulus loomaheaolu valdkond veterinaartegevuse büroo allvaldkondade hulka, kus töötas loomaheaolu peaspetsialist kuni 2003. aastani. Aastal 2003 loodi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo, kuhu loomaheaolu valdkond kuni tänaseni kuulub.

Kuni 2005. aastani töötasid loomaheaolu valdkonnaga kaks ametnikku, üks neist kogu koormusega ning teine, kes tegeles loomaheaoluga teise valdkonna kõrvalt. Alates 2005. aasta lõpust asus tööle ka teine täis koormusega ning hetkel töötavad büroos loomaheaolu küsimustega kaks ametnikku täiskoormusega ning üks ametnik osakoormusega. Põllumajandusministeeriumi loomakaitse büroo ametnike töö kohustuste hulka kuulub loomaheaolu õigusakti eelnõude välja töötamine, nende muutmine ja analüüsimine, valdkonna reguleerimiseks ja korraldamiseks ettepanekute tegemine ning EL-i otsustusprotsessis osalemine loomaheaolu valdkonna piires Ka Veterinaar- ja Toiduametis on loodud loomakaitse büroo. Kuna Loomakaitseseaduse kohaselt on üheks järelevalve asutuseks selle õigusakti nõuete täitmise mõttes Veterinaar-ja Toiduamet, siis loomakaitse büroos töötavad kaks ametnikku tegelevad heaolu järelevalve koordineerimisega. Lisaks töötab igas maakonna veterinaarkeskuses osalise tööajaga ametnik, kes tegeleb ka loomaheaolu valdkonnaga.

Veterinaar- ja Toiduameti ning kohalike veterinaarkeskuste kodulehtede andmetel tegeleb Eestis loomaheaolu valdkonna järelevalvega kokku 19 ametnikku. Valdkonna tegevust koordineerivad kaks ametnikku Veterinaar-ja Toiduameti keskasutusest. Kuigi esmapilgul vaadates tundub 19 ametnikku olevat päris suur number, kahjuks aga kuulub 15. ametniku töökohustuste hulka veel teine valdkond, milleks on levinumalt loomatervishoid. Vaid Harju ja Tartu maakonnas kuulub ametniku töökohustuste hulka vaid loomaheaolu valdkond. Positiivse poolena võib märkida ka Viljandi, Pärnu ja Harju maakonna praktikat, kus kodulehtede andmetel tegeleb loomaheaolu valdkonnaga lisaks muudele töökohustustele ka teine ametnik.

VTA-s juhindutakse loomaheaolualase järelevalve teostamisel Loomakaitseseadusest, mis reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu; Veterinaarkorralduse seadusest; Loomatauditõrjeseadusest ning neist lähtuvatest allaktidest. Järelevalve teostamise korraldamiseks ja paremaks läbiviimiseks on VTA töötanud välja ühise aktivormi, mille alusel viiakse läbi ka loomaheaolualase olukorra hindamist. Lisaks teostatakse veovahendite ülevaatust, katseloomadega tegelevate ettevõtete ülevaatust, hinnatakse põllumajandusloomade ja lemmikloomade heaolu ning tapamajas tapale minevate loomade heaolu. Nimetatud inspekteerimisi teostavad loomakaitsespetsialistid maakondlikest veterinaarkeskustest. Sisse on viidud veolubade andmebaas, mis on avalikustatud VTA veebilehel vastavalt määruse 1/2005(EÜ) art 13. lõige 4 nõuetele. Üle 8 tunni kestvate vedude maanteetranspordivahendite vastavussertifikaadid ja veoload Tüüp 2 registreeritakse ja sisestatakse TRACES andmebaasi. Läbi viiakse koolitusi loomade vedajatele ja veose saatjatele vastavalt määruse 1/2005(EÜ) artiklile 17. VTA tunnustab ka katseloomadega tegelevaid ettevõtteid. Lisaks eeltoodule inspekteeritakse volitatud veterinaararstide poolt kõiki põllumajandusloomadega tegelevaid loomakasvatusettevõtteid üks kord kolme aasta jooksul (v.a. piimatootmisfarmid, mida kontrollitakse üks kord aastas), kontrollides ka loomakaitsenõuete täitmist.

Koostöö käigus ühiskondlike loomakaitseorganisatsioonidega saadakse informatsiooni võimalike loomakaitse alaste rikkumiste kohta. Kõnealune informatsioon laekub ka VTA vihjetelefonile.

 Loomakaitsealastes küsimustes Veterinaar- ja Toiduamet teeb koostööd ka Keskkonnainspektsiooni ja Politsei- ja Piirivalveameti järelevalvespetsialistidega, kes vastavalt Loomakaitseseaduse § 60-le teostavad järelevalvet Loomakaitseseadusest tulenevate nõuete üle. Koostöö efektiivsemaks toimimiseks sõlmiti 19. veebruaril 2008 kolmepoolne koostööleping, millega määratakse kindlaks lepingupoolte koordinaatorid ning põhilised valdkonnad, kus üks või teine lepingupool omab pädevust viia läbi kohtuvälist menetlust. Koostööleppe kohaselt teedel loomi vedavaid veokeid kontrollib PPA. Kui kontrolli käigus ilmneb, et on rikutud loomade veo nõudeid, kaasatakse kontrolli VTA kohaliku asutuse loomakaitsespetsialist. PPA esitab andmed enda ameti spetsialistide poolt teostatud loomaveovahendite kontrollide kohta VTA nõudmisel üks kord aastas. (IMKK 2009-2012)

Kontrollküsimused!

Küsimus: Mis aastal töötati välja Eestis esimene loomakaitsesedus?

Küsimus: Millistest seadustest (kolm seadust) juhinutakse Veterinaar- ja Toiduameti poolt loomaheaolualase järelevalve teostamisel?
Free JavaScripts provided
by The JavaScript Source

<< Tagasi / Järgmine leht >>