Loomade heaolu tagamine transpordil

Põllumajandusloomade transport

                                                                                                                               Prindi see lehekülg

Loomade transpordiks ehk veoks nimetatakse määruse 1/2005/EÜ tähenduses loomade liikumist, mida teostatakse ühe või enama veovahendiga ja sellega seonduvaid toiminguid, kaasa arvatud peale- ja mahalaadimine, ümberlaadimine ja puhkepausid. NB! Vaata paremal asuvat pildigaleriid!

Loomade transpordi puhul, nagu ka muul loomade kohtlemisel tuleb võtta arvesse lisaks muudele aspektidele ka looma liigilist kuuluvust. Looma käitumisvastus valulikele ja ebameeldivatele olukordadele võib liigiti olla lausa vastupidine.  Üheks ärritavaks teguriks looma jaoks võib olla kontakt inimesega, kui ta pole sellega harjunud või on tal sellega seoses ebameeldivad kogemused. Evolutsiooniliselt samastavad sellised loomad inimese kiskjaga, kes neid ohustas. Käitumisvastus ongi seetõttu erinev. Kuna sead on sotsiaalsed loomad ning nad võitlesid kiskja vastu koos. Samas olid aga lambal väga väikesed võimalused kiskjaga kohtudes ning mitte häälitsemine võis tekitada kiskjas arvamuse, et loom on raskesti vigastatud ning ei suuda põgeneda. Seetõttu ongi loodusliku valiku tulemuseks sead, kes kisendavad, kui nad on vigastatud ning lambad, kes samasuguse vigastuse puhul ei näita mingeid käitumisvastuseid. Ka lammaste laadimise juures ei ole täheldatud neil käitumisvastust, küll aga füsioloogilist vastust ning see on pigem seotud uuest keskkonnast kui laadimise protsessist kui sellisest. Samas on sead aga märgatavalt rohkem mõjutatud sellest, kui neid aetakse laadimisrambist üles, Peale laadimist ja kogu transpordi vältel võivad loomad kogeda teiste loomade agressiivsust, mis on pigem seotud küll loomarühmade segamisest. Sellist võitlemist on kirjanduse andmetel tuvastatud nii täiskasvanud isaste veiste puhul kui ka vasikate ning sigade puhul. Transpordi jooksul loomad üritavad leida omale sobiva koha ning olenevalt loomaliigist heita maha või istuda. Kui aga teekonna jooksul tuleb neil taluda veovahendi liigselt lateraalset liikumist ning järske pidurdusi või paigalt liikuma hakkamist, loomad maha ei heida. Üks tähtsamaid mõjureid, mis mõjutab loomade heaolu transpordil on loomi peale ning maha laadiva ning veovahendit juhtiva inimese käitumine. Kindlasti on siin tähtis inimese koolitamine, kuid mitmed uuringud on ka näidanud, et loomade heaolu nende transpordil on oluliselt paranenud, kui veo eest vastutavale isikule on makstud lisatasu.

Loomade transpordi juures tehakse vahet nn lühikese maa transpordil, mis on kestusega kuni 8 tundi ja pikamaa transpordil, mis kestab üle 8 tunni. Määrus 1/2005 sätestabki järgnevalt: „pikk teekond — teekond, mis kestab kauem kui kaheksa tundi, alustades partii esimese looma liigutamisest”. Pikamaa transport algab Eestis ja kulgeb kas teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nn ühenduse sisene transport või siis mõnesse kolmandasse riiki. Lühikese transpordi puhul räägime me üldjuhul loomade transpordist tapale Eesti lihatöötusesse, harvem loomade eri tootmissüsteemide vahel ümberpaigutamisest.

Lähtekohana mõistetakse kohta, kus loom esmakordselt laaditakse veovahendisse eeldusel, et loom on olnud kõnealuses kohas majutatud vähemalt 48 tundi enne lahkumist. Ka kogumiskeskuse mõiste avatakse määruses 1/2005, mille kohaselt mõistetakse kogumiskeskuste all põllumajandusettevõtteid, kogumispunkte ja turgusid, kus eri põllumajandusettevõtetest pärit koduhobuslased ja koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed ja sead kogutakse kokku partiide moodustamiseks. Erandina lubab määrus käsitleda tunnustatud kogumiskeskust lähtekohana juhul, kui esimese pealelaadimiskoha ja kogumiskeskuse vaheline kaugus on väiksem kui 100 kilomeetrit või loomad on olnud majutatud piisava allapanuga, võimalusel lahti lõastatud ja joodetud vähemalt kuus tundi enne kogumispunktist lahkumist. Sihtkohana mõistetakse määruses kohta, kus loom veovahendilt maha laaditakse ja majutatakse vähemalt 48 tundi enne lahkumist või tapetakse.

Loomi vedaval isikul peavad veovahendis olema kaasas loomade päritolu ja omandilist kuuluvust, lähtekohta, lahkumise kuupäeva ja kellaaega, kavandatud sihtkohta ning kavandatud teekonna eeldatavat kestust näitavad dokumendid (1/2005/EÜ/).

Veovahend peab olema ehituselt ja konstruktsioonilt selline, et loomade vigastumise võimalus looma peale ja mahalaadimisel veovahendisse ning vedamisel oleks välditud, samuti peab veovahendis loom olema kaitstud halva ilma ja äärmuslike temperatuuride eest. Veovahend peab olema kergesti puhastatav ning desinfitseeritav ning seda tuleb puhastada iga veo järgselt. Tagatud peab olema loomade põgenemine ja välja kukkumine veovahendist. Samuti peab olema veovahendis tagatud piisav õhuvahetus ja piisav valgustus loomade kontrollimiseks ning hooldamiseks veo kestel. Põrand ei tohi olla libe. Veovahendid peavad olema varustatud sobivate peale ja maha laadimise vahenditega (1/2005/EÜ).

Loomade heaolu transpordil mõjutavad lisaks eespool toodud tingimuste täitmisele ka stressirikkad tingimused, millega neil tuleb kohaneda laadimisel ja kogu veo jooksul (Ferlazzo, et al., 1993). Esimeseks stressirikkaks kogemuseks loomale on laadimine veovahendisse, kui seda teha oskamatult ning hoolimatult, võtmata arvesse loomade liigilist eripära ning kasutades loomaliigile sobimatut pealelaadimisvahendit. Samuti võib loom olla sunnitud kohanema juba veovahendis olevate uute liigikaaslastega, mis on ka väga stressirikas. Väga tugevalt mõjutavad loomade heaolu juhi sõiduvõtted, millest kõige tugevam mõju on veovahendi lateraalsel liikumisel ning järsul pidurdamisel ning liikuma hakkamisel. Veovahendisse paigutatud loomade tihedusel (loomkoormusel) on samuti suur mõju loomade heaolule nende veol. 


Vaata järgnevat youtube videolõiku:

<< Tagasi / Järgmine leht >>